1.–31. märtsil toimub informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus!
Kambodža
Allikas: Wikipedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
| Kambodža Kuningriik khmeeri Preăh Réachéanachâkr Kâmpŭchéa {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}} {{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}} {{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}} {{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}} {{{10}}} | |||||
| |||||
| Riigihümn | Nokoreach | ||||
| Pealinn | Phnom Penh | ||||
| Pindala | 181 040 km2 | ||||
| Riigikeel(ed) | Khmeeri | ||||
| Rahvaarv | 13 388 910 [1] (2008) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 75 in/km2 | ||||
| Riigikord | Konstitutsiooniline monarhia | ||||
| Kuningas | Norodom Sihamoni | ||||
| Peaminister | Hun Sen | ||||
| Iseseisvus | 9. november 1953 | ||||
| Rahaühik | Riel (KHR) | ||||
| Ajavöönd | Maailmaaeg +7 | ||||
| Tippdomeen | .kh | ||||
| ROK-i kood | CAM | ||||
| Telefonikood | 855 | ||||
Kambodža on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel.
Kambodža piirneb läänest Tai (803 kilomeetrit ühist riigipiiri), põhjast Laose (541 km), idast Vietnami (1228 km) ja lõunast Tai lahega (443 km rannajoont). Riiki läbib Mekongi alamjooks.
Sisukord |
Loodus
Geograafiliselt jaguneb Kambodža kuueks piirkonnaks: põhjaosas paikneb troopilise metsaga kaetud mäestik, kirdes troopilise metsaga kaetud ning rikkaliku loomastiku ja taimestikuga platoo, keskosas on madalal keskplatoo, kus kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja ube, ning lõunaosas on liivarannad ja tegeldakse kalapüügiga.
Pinnamood
Umbes kolmveerandi Kambodžast moodustab Mekongi–Tônlé Sabi tasandik, mille kõrgus merepinnast ei ületa üldjuhul 100 meetrit. See hõlmab riigi kesk- ja kaguosa.
Riigi äärealadel paiknevad madalad mäed. Riigi idapiir Vietnamiga on samuti mägine ja selle moodustab Lõuna-Vietnami keskkõrgustik.
Läänes, Lõuna- ja Edela-Kambodžas, asuvad Kardemonimäed, mis kulgevad loode-kagu suunas. Seal paikneb ka riigi kõrgeim tipp Phnom Aural (1771, teistel andmetel 1810 m üle merepinna). Selle naabruses asub Elevandipiirkond, mis on mõnevõrra madalam, kuni 1000 meetrit kõrge. Need piirnevad kitsa rannikutasandikuga, mis oli ülejäänud riigist suuresti isoleeritud enne Kampong Saomi sadama (endine Sihanoukville) ning raud- ja maanteede rajamist 1960. aastatel.
Riigi põhjapiiril asuvad Dangreki mäed, mille veelahe on Kambodža ja Tai piir. See tõuseb keskmiselt 500, kõrgeimad tipud 700 meetrini.
Kliima
Kambodžas valitseb lähisekvatoriaalne mussoonkliima. Aastaajad võib jagada kaheks: suvi (mai–september) ja talv (november–märts). Suvel toob lõunast, Tai lahelt ja India ookeanist puhuv tuul kaasa rohkelt sademeid. Talvel sajab vähe ja tuul puhub põhjast, maalt.
Temperatuur jääb aasta läbi 21–35 °C vahele. Kõige külmema kuu (jaanuari) keskmine temperatuur riigi keskosas on 22 °C, kõige kuumema kuu (aprilli) keskmine 28 °C ja aasta keskmine temperatuur 25 °C. Absoluutne maksimum tõuseb sageli üle 32 °C ning võib vahetult enne vihmaperioodi algust jõuda 38 °C-ni. Talvel langeb soojus harva alla 10 °C.
Aasta keskmine sademete hulk on kogu riigis 1000–2000 mm, kuid üksikutel aastatel võib sademeid olla nii märgatavalt rohkem kui ka vähem. Sademete hulk ei sõltu niivõrd asukohast kui kõrgusest: kõrgemal sajab rohkem. Enim sajab riigi edelaosas, kus mere kaldal on kõrged mäed. Seal võib sademete hulk ulatuda isegi 5000 mm aastas. Enamik sellest aga voolab kohe merre tagasi, mitte põhja poole Tonlé Sabi piirkonda. Sademerohkeimad kuud on september ja oktoober, ning -vaeseimad jaanuar ja veebruar. Kambodža külastamiseks on parimad kuud novembrist jaanuarini, kui õhuniiskus ja temperatuur on madalamad.
Õhuniiskus on kõikjal suur, olles öösel aasta ringi 90% ringis. Päeval võib see kuivaperioodil langeda pisut alla 50%.
Taifuunid, mis sageli Vietnami rannikut laastavad, jõuavad Kambodžasse harva. Küll aga käivad suvise ajaga kaasas ulatuslikud üleujutused Phnom Penhi ja Tônlé Sabi piirkonnas.
Veestik
Kambodža suurim jõgi on Mekong. Ehkki jõgi suubub Lõuna-Hiina merre väljaspool Kambodžat, Vietnamis, algab selle delta juba Phnom Penhi juures. Jõgi on laevatatav kogu riigis.
Enamik riigist kuulub Mekongi valglasse. Ainult riigi edelarannikul on väike piirkond, mida eraldavad muust riigist Kardemonimäed ja Elevandipiirkond ning kust jõed voolavad otse merre.
Kambodža suurim järv on Tônlé Sab, mis on ka suurim mageveejärv Kagu-Aasias. See on Mekongiga ühenduses Tônlé jõe kaudu, mis ühineb Mekongiga Phnom Penhis. Järve keskmine veetase võib langeda 1–1,5 meetrini ja pindala 2500–2700 ruutkilomeetrini. Kui vihmad tõstavad Mekongi taset, hakkab Tônlé Sabi jõgi septembris-oktoobris tagurpidi voolama, Tônlé Sabi jõe veetase tõuseb 9–15 meetrini ja pindala 15 000 – 25 000 ruutkilomeetrini. See väldib ka üleujutusi allpool Phnom Penhi. Kui Mekongi tase alaneb, hakkab jõgi taas põhjast lõunasse voolama.
Phnom Penhis jaguneb Mekong neljaks ja seda tuntakse Nelja Näona (Chattomukh): kirdest voolab linna sisse Mekong, loodes on Tônlé Sab ning linnas algab Mekongi delta jõe jagunemisega kahte harusse (Mekong ja Basak).
Taimestik
Kambodžas on mitmekesine taimestik ja loomastik, millest enamik on koondunud Tônlé Sabi järve äärde. Kambodža aladel kasvavad banaan, kautšuk, kookos, kapok, mango ja apelsin.
60% Kambodžast katab mets. 1970. aastast on vihmametsa osakaal maharaiumise ja põletamise tõttu drastiliselt langenud.
Rahvusvaheline Looduskaitseliit on paljud liigid kandnud metsade hävitamise, salaküttimise, ebaseadusliku kaubanduse, liigse põllunduse või kalastamise tõttu ohustatud liikide nimekirja.
Loomastik
Kambodžas leiab loodusest punahunte, elevante, hirvi, pantreid, karusid ja tiigreid, lindudest kormorane, kurgi, papagoisid, faasaneid, samuti arvukalt mürkmadusid. Metsa kadumine, mineerimine ja reeglistamata küttimine on riigi loomastiku mitmekesisust järsult vähendanud.
Haldusjaotus
Kambodža on halduslikult jagatud pealinnaks (reach theani) ja 23 provintsiks (khétt), mis on 1. järgu haldusüksused. Provintsid on omakorda jagatud 26 munitsipaliteediks ja 159 piirkonnaks ning pealinn 8 khan'iks.
1. järgu haldusüksused
| Nr | Linn või provints | Pindala (km2) |
|---|---|---|
| 1 | Pealinn Phnom Penh | 290 |
| 2 | Kândali provints | 3568 |
| 3 | Takéo provints | 3563 |
| 4 | Kâmpóng Chami provints | 9799 |
| 5 | Kâmpóng Thomi provints | 13 814 |
| 6 | Siĕm Réabi provints | 10 299 |
| 7 | Preăh Vĭhéari provints | 13 788 |
| 8 | Ŏtdâr Méan Cheăy provints | 6158 |
| 9 | Bântéay Méan Cheăy provints | 6679 |
| 10 | Bătdâmbângi provints | 11 072 |
| 11 | Pailĭni provints | 803 |
| 12 | Poŭthĭsăti provints | 12 692 |
| 13 | Kâmpóng Chhnăngi provints | 5521 |
| 14 | Kâmpóng Speu provints | 7017 |
| 15 | Kaôh Kŏngi provints | 11 160 |
| 16 | Preăh Seihânŭ provints | 868 |
| 17 | Kâmpôti provints | 4873 |
| 18 | Kêbi provints | 335 |
| 19 | Prey Vêngi provints | 4883 |
| 20 | Svay Riĕngi provints | 2966 |
| 21 | Krâchéhi provints | 11 094 |
| 22 | Stœ̆ng Trêngi provints | 11 092 |
| 23 | Rôtânăh Kiri provints | 10 782 |
| 24 | Môndôl Kiri provints | 14 288 |
Rahvastik
Kambodžas elab ligi 15 miljonit inimest, kellest 80–90% moodustavad khmeerid. Ülejäänud 10–20% rahvastikust on põhiosas tailased, vietnamlased ja hiinlased. Arvestades, et Kambodža aastane iive jääb 2,4% kanti, on ennustatud, et aastaks 2020 on kambodžalaste rahvaarv jõudnud 20 miljonini.
Khmeerid on Kambodža alad asustanud 2. sajandil. Aja jooksul on nad segunenud jaavalaste, malaide, tailaste, vietnamlaste ja hiinlastega. Vietnamlased moodustavad vähemusrahvustest elanike põhiosa. Neil on suur roll kalastamises ja ehitamises.
19,5% Kambodža elanikest elab linnades.
Ajalugu
Esimene riik tänapäeva Kambodža alal oli Funan, mis hõlmas enamiku Kagu-Aasiast. See riik püsis 3.–6. sajandini. Riigi juhtkonna rahvuslik päritolu ja keel ei ole täpselt teada. On oletatud, et nad olid khmeerid. Funan oli india kultuurist tugevasti mõjutatud ja sel ajal hakkas maal levima budism. Funanil olid lähedased suhted ka Hiinaga.
9. sajandil tekkis Khmeeri Impeerium, mille õitseng kestis 15. sajandini. Esialgu oli linna pealinnaks Ângkôr. Pärast tailaste rüüsteretke 1432. aastal viidi see üle Phnom Penhi. Ângkôr jäeti peagi lõplikult maha ja kasvas džunglisse. Ebaedukad sõjad viisid riigi majanduse alla ja põhjustasid territoriaalseid kaotusi, kuid riik ise jäi püsima kuni 19. sajandi keskpaigani.
Aastal 1863 kuulutas Prantsusmaa Kambodža oma protektoraadiks. Samast aastast valitseb Kambodžas Norodomi dünastia, mille aitas võimule Tai. 1867 jagasid Tai ja Prantsusmaa Khmeeri riigi omavahel ära (Tai sai kaks provintsi ja Prantsusmaa ülejäänu) ning Norodomid jäid Prantsuse asumaa asevalitsejateks. 1906. aastal sõlmitud piirileppe järgi pidi Tai mõlemad endise Kambodža provintsid Prantsusmaale üle andma. Kambodža jäi osaks Prantsuse Indo-Hiinast kuni iseseisvumiseni aastal 1953. Teise maailmasõja ajal aastail 1941–1945 oli Kambodža okupeerinud Jaapan.
Riigi nimi
- 1953–1970 Kambodža Kuningriik
- 1970–1975 Khmeeri Vabariik (Lon Noli võimu ajal Prantsuse Vabariigi eeskujul)
- 1975–1979 Demokraatlik Kampuchea (punaste khmeeride võimu all)
- 1979–1989 Kampuchea Rahvavabariik (Vietnami toetatud valitsuse all)
- 1989–1993 Kambodža Riik (neutraalne nimetus ajaks, mil otsustati, kas taastada monarhia või ei)
- alates 1993. aastast Kambodža Kuningriik
Vaata ka
Viited
- ↑ "General Population Census of Cambodia 2008 – Provisional population totals" National Institute of Statistics, Ministry of Planning, 3. september 2008
Kirjandus
- Carsten Jensen "Ma nägin maailma algust" (Varrak, 2000)
- Ülo Tuulik "Kõrge taevas. Publitsistikat" (Eesti Raamat, 1985)
Välislingid
- Pilte riigist
- UN help sought over temple row, BBC NEWS, 22. juuli 2008
- Kambodža valimised langesid EL-i kriitika alla, Eesti Päevaleht, 30. juuli 2008
ace:Kamboja.