1.–31. märtsil toimub informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus!
Hobune
Allikas: Wikipedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Hobune | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kaitsestaatus | ||||||||||||||
Kodustatud | ||||||||||||||
Taksonoomia | ||||||||||||||
| ||||||||||||||
Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
Equus cabalus Linnaeus, 1758 | ||||||||||||||
Sünonüümid | ||||||||||||||
Equus ferus caballus |
Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast.
Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes.
Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud.
Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil.
Sisukord |
Tõugude jaotus
Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi:
- ratsahobused/sporthobused
- traavlid
- raskeveohobused
- ratsaponid.
Hobused jagatakse ainevahetuse kiiruselt:
- kuumaverelised
- külmaverelised
- soojaverelised.
Täielikult täisverelisteks loetakse kahte hobusetõugu:
- inglise täisvereline ratsahobune
- Araabia täisvereline ratsahobune.
Ratsaspordialad
- Takistussõit
- Kolmevõistlus
- Koolisõit
- Rännak ehk kestvusratsutamine
- Galopi võidujooks
- Voltižeerimine
- Traavivõidusõit
- Polo
- Ratsajaht
Allüürid
Allüür on hobuse liikumisviis. Need jaotatakse loomulikeks ja kunstlikeks. Loomulikud liikumisviisid on samm, traav, galopp ja küliskäik. Kunstlikud allüürid on piruett, passaaž, piaffee, küljendamine (traavers) jt. Allüürist sõltuvad hobuse kiirus, veojõud ja vastupidavus. Allüüri puhtus oleneb hobuse närvitalitusest, treenitusest ja eksterjöörist. Liikumisviisi hindamisel vaadatakse sammu pikkust ja sagedust. Samm peab olema selgelt neljataktiline. Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahega, sammu sagedust aga sammude arvuga minutis.
Traavis on tähtis hoogne samm, pikkus ja jalgade tõus (kui kõrgele tõstab hobune oma esijalga randmest). Traavis on tähtis hobuse tagajalgade töö. Traav on kahetaktiline.
Galopis hinnatakse samuti pikkust ja elavust. Mida pikem on galopp, seda parem. Galopp ei tohi olla põrutav ega hiiliv. Neljataktiline galopp on viga. Neljataktilist galoppi sõidetakse enamasti vaid maastikul, mujal sõidetakse kentrit, mis on kolmetaktiline.
Mõjutamine
Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega.
Hobuste värvused
- hall – Valged ja mustad karvad on kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad.
- hiirjas – Hobuse kattekarvad on hiirhallid, jalgade allosas mustad, jõhvid samuti mustad.
- kimmel – See värvus võib olla ka „maasikavärvi" (kastanpruun nahavärv on segunenud valge värviga) või „sinine“ (must või pruun nahk vähese valge värviga). Kui valgeid karvu on ülekaalus või võrdselt, siis nimetatakse seda värvi kõrbkimliks, raudjaskimliks, punakimliks või kollaseks kimliks. Kui valgeid karvu on vähem, nimetatakse värvi kimmelkõrviks, kimmelraudjaks, kimmelpunaseks või kimmelkollaseks.
- kirju – See värvus jagatakse 5 mustriks, millest tavalisimad on tumedad laigud heledal taustal, näiteks kastanpruuni värvi nahk valgete laikudega (nn. ovaro). Valget nahka teist värvi laikudega nimetatakse tobianoks.
- kollane – Kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased. Jõhvkarvad on valkjad.
- kõrb – Värvus varieerub punakast pruunini, piirandid on mustad. Tumekõrbi hobust võidakse kutsuda mahagonikõrviks, erkpunast aga verevaks kõrviks. Tumekõrb hobune on peaaegu must, välja arvatud ninamik, mis on pruun.
- must – Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid.
- musta-valgekirju – Seda tüüpi hobusel on suured ebakorrapärased laigud.
- mustjaskõrb – Nahk on must, ninamikul, kubemel ja kõhu piirkonnas on pruune karvu.
- palomino – Karvastik on kuldne valge või kreemja saba ja lakaga.
- raudjas – Karvastik on punakas, vaskjas või kollakaspunane. Lakk, saba, jalgade allosa, ninamik ja kõrvaotsad on kehaga ühte värvi. Mõnikord on lakk ja saba kehast veidi heledamad, isegi linakarva (kreemikad). Heleraudjas on helepruun, peaaegu kahvatukuldne.
- tuhkur – Hallide kattekarvade hulgas leidub pruune karvu. Jõhvkarvad on mustad.
- Võik – Värvus võib olla sinaka, hiirja või helekollase varjundiga (jalgadel, lakal ja sabal on musta värvi). Tume seljatriip kulgeb piki lakka kuni sabani.
Hobuseid
Vaata ka:
- Hobusekasvatuse Nõukogu
- Hobusetõugude loend
- Sugutäkk
Välislingid
- http://www.ratsaliit.ee
- http://www.ehs.ee
- http://www.rakendihobune.ee
- http://www.esthorse.ee
- http://www.hipodroom.ee
- http://www.horsemarket.ee
- http://www.horseshow.ee
- http://www.palladium.ee
- http://www.klettenberg.ee
- http://www.lemmik.ee/index.php?1
- http://www.hobusekasvandus.ee
- http://www.hobune.ee
- Hobusekasvatuse seadus (SK XI 1939, 1, 5).
.