Definición y significado de kuluma

kuluma (v.)

1.aja kohta (Läks tükk aega.) (Tervet päeva selle töö peale küll ei lähe. Ja nii läks päev päeva järel.) (Aeg kulus pikkamisi, tasapisi, visalt, märkamatult.) (Nädalad, aastad kadusid kui unes.) (Aeg kadus käest lennates, niisama tegevusetult. Noorus kaob märkamatult.)

2.aja kohta (Veetis aega lõbutsedes.)

3.pideva kasutamise, hõõrdumise vms. tõttu järjest väiksemaks, õhemaks v. kehvemaks muutuma. (Mis liigub, see kulub.)

4.(millegi peale) kuluma (See raha läks asja ette.) (Raha kulus võlgade katteks.)

5.vaja minema, vaja olema (Pärast tööd kulub veidi puhata, ringi vaadata.) (Jämedamad puud läksid ehitusmaterjaliks.) (Seda läheb sul endal tarvis.)

6.põhjust, alust omama v. olema; sobivaks, otstarbekaks, vajalikuks osutuma (Oleksime pidanud sellele varem mõtlema. Osa sellest varast pead sa endale saama.)

7.tarbimisväärtust kaotama (Täielikult amortiseerunud jooksurada.)