1.–31. märtsil toimub informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus!
Mink
Allikas: Wikipedia
See artikkel räägib loomaliigist; jumestamisvahendi kohta vaata artiklit Mink (näovärv) |
See artikkel vajab toimetamist. |
Mink | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kaitsestaatus | ||||||||||||||
Soodsas seisundis (IUCN 3.1) | ||||||||||||||
Taksonoomia | ||||||||||||||
| ||||||||||||||
Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
Mustela vison (Schreber, 1777) | ||||||||||||||
Sünonüümid | ||||||||||||||
Neovison vison |
Mink ehk ameerika naarits (Mustela vison) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik.
Sisukord |
Süstemaatika
Traditsiooniliselt on mink arvatud kärbi (Mustela) perekonda. Et viimaste uurimuste järgi on euroopa naarits lähemal kolonokile (Mustela sibirica), mink aga nugistele (Martes), siis arvab osa uurijaid ta koos väljasurnud merimingiga (Neovison macrodon) ta perekonda mink (Neovison) ning nimetab Neovison vison.
Levila
Looduslikult on mingid laialdaselt levinud Põhja-Ameerikas, kus ta puudub ainult mandri kirde- ja lõunaosas. Euroopasse toodi mink algselt karusloomafarmidesse, ent mitmel pool lasti teda ka loodusesse. Tänaseks on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik, kusjuures tema tõttu on ohtu sattunud euroopa naarits, kohalik kärplane. Mink elutseb ka pea kõikjal Eestis.
Välimus
Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 35-45 cm ja sabapikkus 15-25 cm. Mink on väga sarnane Euroopa naaritsale. Kui naaritsal on valged nii alalõug kui mokad siis mingi on valge ainult alalõug.
Elupaik
Elupaigaks valib mink vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Kaldale rajavad nad uru, mille väljapääs viib tavaliselt vee alla. Peale ühe peamise uru kasutavad mingid veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Mingid elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad.
Toitumine
Mingid söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid.Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani.
Sigimine
Jooksuaeg on minkidel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-90 päeva kestvat tiinust mais. Pesakonnas on tavaliselt 4-5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt, lõpetades samal ajal emapiimast toitumise. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel hakkavad nad juba ise sigima. Mink võib viljastada ka euroopa naaritsa, kuid sel juhul hukkuvad looted enne valmimist. Seda peetakse ka üheks euroopa naaritsate peamiseks väljasuremise põhjuseks..