Definición y significado de olema

olema (v.)

1.(Jõgeva rajoon asub keset Eestit.)

2.jätkuvalt kellegina v. millegina, mingis seisundis, olukorras v. tegevuses olema (Kõik jääb endiseks.)

3.mingisse olukorda, seisundisse v. tegevusse siirduma v. sattuma (Jooksin, et mitte hiljaks jääda. Vili jäi lume alla.)

4.(Ta oli keskealine, ent hästi hoidunud daam.)

5.väljendab subjekti üldist, antud hetkel või minevikus eksisteerimise fakti (Oli kord üks kuningas.)

6.väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: mingis tegevuses, milleski osalemas (Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil.)

7.mingis kohas jätkuvalt olema, sealt mitte lahkuma (Maja jääb sinna metsatuka taha.)

8.(See käib minu põhimõtete vastu.)

9.iseseisva tähenduseta või väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi või adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust jne (Varblane on lind.)

10.(riietusesemete seljas, jalanõude jalasoleku kohta) (Kannab tumedat ülikonda, nailonsärki ja lipsu.)

11.kellegi või millegi valduses, omanduses, käsutuses, kellegagi või millegagi ühtekuuluvana (Mehel on uus ülikond ja suur maja.)

12.kohustatud v. sunnitud olema midagi tegema (Lapsed peavad vanemate sõna kuulama. Sa pead tegema, mis sind kästakse.)